Varased Inimesed

Ajaskaala

Kuva Tegevus

Sõnavara

Kuva Tegevus

Megafauna

Kuva Tegevus

Jutustav

Kuva Tegevus

Paleoliit vs Neoliitikum

Kuva Tegevus

Koopamaalingud

Kuva Tegevus

Ajaleht

Kuva Tegevus

Biograafia

Kuva Tegevus

Varased inimesed

Inimesed arenesid ühisest esivanemast üle 4 miljoni aasta tagasi Aafrikas. Australopithecines on hominiinid, mille jäänused leiti Etioopiast. Arvatakse, et nad on meie esimesed esivanemad. 1974. aastal avastas Donald Johnson Etioopias Hadari asukohast “Lucy” ( Australopithecus afarensis ). Ta oli hinnanguliselt 3,2 miljonit aastat vana! Ta oli kahejalgne, see tähendab, et ta kõndis kahel jalal ja oli ainult umbes 3,5 jalga pikk. Välimuselt näeb ta välja rohkem gorilla kui inimene. Kakskümmend aastat arvati, et Lucy on vanim hominiid, kuni 1994. aastal avastati Ardi Yohannes Haile-Selassie poolt. Ardi ( Ardipithecus ramidus ) leiti ka Etioopiast Afari kõrbest kohas Aramis, 46 miili kaugusel Lucy leidmise kohast. Mõlemal Lucy ja Ardi ajud olid väikesed ja nad võisid elada puude kiskjate eest varjul.

1960. aastal avastas Mary Leakey hominidi luud, mis näisid olevat tööriista valmistaja. Arvatakse, et Homo habilis ehk “Käepärane mees” elas 2,3–1,6 miljonit aastat tagasi ja demonstreeris kõige algelisemate tööriistade kasutamist varakult. Nad olid natuke kõrgemad kui Australopithecines ja suurema ajuga. Homo habilis jäänuseid on leitud Aafrikast, täpsemalt Etioopiast, Tansaaniast ja Sahara-taguse Aafrika mujalt. See kivitööriistade kasutamine tähistab vana kiviaja ehk paleoliitikumi algust.

Homo ergaster erectust peetakse esimeseks hominiidiks, kes seisab täiesti püsti, erinevalt ahvidele sarnaselt küürutatud homo habilisest ja australopitekiinist . Arvatakse, et nad elasid 1,9 miljonit aastat tagasi. Nende hüüdnimi on "Püstine mees", samuti tegid nad tule kasutamisega ümberkujundava avastuse. See võimaldas neil hominiididel Aafrikast Lähis-Idasse, Euroopasse ja Aasiasse rännata.

Teine oluline hominid meie evolutsiooniloos oli Homo sapien neanderthalensis , rohkem tuntud kui neandertallased. Nad elasid 400 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallased olid oskuslikud tööriistade valmistajad, elasid rühmades ning jäid ellujäämiseks lootma jahile ja kogumisele. Nad kohanesid kergesti külmaga ja rändasid kogu Aafrikas, Aasias ja Euroopas.

Varauusaegsed inimesed ehk homo sapiens sapiens on meie otsene esivanem ja elasid alates 35 000 e.m.a. Varauusaegsetel inimestel oli suurem aju ja kaldus otsmik, võrreldes neandertallastega, kellel oli silmatorkavam kulmuhari. Viimasel jääajal rändasid varauusaegsed inimesed üle maismaasilla "Beringia" Aasiast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse.

Paleoliitikum vs neoliitikum

“Vana kivi” ehk paleoliitikumi ajal olid varased inimesed rändurid ja kolisid paigast teise loomi jahtima ning toitu, näiteks metsvilju, köögivilju ja marju koguma. Paleoliitikum elas nii koobaste kui ka onnide ja loomanahkade telkide suus. Nende hõimukogukondades oli kuni 50 inimest. Nende igapäevaelu tõestuseks on keerukad loomad ja figuurid, mille nad koopaseintele maalisid. Paleoliitikumi inimesed valmistasid hakitud kivist ja puidust selliseid tööriistu nagu oda ja käsikirvesid ning tavaliselt kandsid nad loomanahast riideid.

Vastupidi, neoliitikumiajal (12 000–3000 e.m.a) töötasid inimesed välja põllukultuuride kasvatamise ning kariloomade kasvatamise või karjatamise meetodid. Nad kasvatasid selliseid kultuure nagu mais, nisu ja oad, mis lõid toiduvarude stabiilsemaks. See võimaldas neoliitikumi inimestel luua püsivamaid asulaid. Nad ehitasid mudatellistest ja puidust kodud. Neoliitikumiga inimesed kandsid ka loomanahku, kuid nad alustasid ka kudumisprotsessi ja valmistasid toitu villast, linast, puuvillast või linasest materjalist. Nad kasutasid ka kivist tööriistu, mistõttu nende perioodi nimetatakse uue kivi ajastuks (neoliitikum). Nende tööriistad olid lihvimismeetodite abil rohkem lihvitud ja teravamad. Alaliste asulate loomine viis suuremate kogukondade ja linnade arenguni ning järgnesid uued leiutised. Neoliitikumi naistel oli rohkem lapsi kui paleoliitikumiga naistel. Neoliitikumiga inimesed olid aga paleoliitikumist lühemad ja nende keskmine eluiga oli madalam, kuna sellised haigused nagu tüüfus tekkisid ja levisid nende kogukondade kaudu.

Nende tegevuste käigus demonstreerivad õpilased oma teadmisi varajaste inimeste erinevate rühmade kohta ja sellest, kuidas oli elada Maal tuhandeid ja isegi miljoneid aastaid tagasi! Nad uurivad ka teadlasi, kes valgustavad varaseid inimesi ja evolutsiooni.

Olulised küsimused varajastele inimestele

1. Kuidas teadlased, näiteks paleoantropoloogid, minevikku tõlgendavad?
2. Millised võimalused aitasid varajastel inimestel ellu jääda?
3. Millised on varajaste inimeste erinevad tüübid? Kuidas nad ühesugused olid? Kuidas nad erinesid?
4. Kuidas muutis põllumajanduse areng neoliitikumi ajastul inimeste elu?

Korduma kippuvad küsimused varajaste inimeste kohta: õppetunnid ja õpilaste tegevused

Millised on peamised erinevused paleoliidi ja neoliidi inimeste vahel?

Paleoliidi inimesed olid nomadid, sõltusid jahipidamisest ja kogumisest ning kasutasid lihtsaid kivist tööriistu. Neoliidi inimesed hakkasid põlluharimist, tõid üles karja, asusid püsivatesse kohtadesse ning kasutasid töödeldumaid tööriistu. See muutus viis suuremate kogukondade ja uute leiutisteni.

Kuidas põllumajanduse avastamine mõjutas varajasi inimühiskondi?

Põllumajanduse avastamine võimaldas varajastel inimestel ühes kohas elada ning tagas stabiilse toiduvaru. See viis püsivate asulate, suuremate kogukondade ning uute tehnoloogiate arenguni, muutes sotsiaalse struktuuri ja igapäevaelu.

Kes olid australopiteekused ja miks on nad inimkonna evolutsioonis olulised?

Australopiteekused on varajased hominid, keda leidub Aafrikas ning keda peetakse meie vanimateks esi-isadeks. Nende fossiilid, näiteks kuulus „Luska“, näitavad kahte jalga kõndimist ja aitavad teadlastel mõista inimkonna algust.

Milliseid tööriistu kasutasid varajased inimesed ja kuidas need aja jooksul arenesid?

Varajased inimesed kasutasid kivist tööriistu, nagu käsi- ja visketööriistad Paleoliidi ajal. Neoliidil muutusid tööriistad keerukamateks ja spetsialiseeritumateks lihvimise teel, toetades põlluharimist ja püsivat eluviisi.

Kuidas teadlased uurivad ja tõlgendavad varajaste inimeste elu?

Paleontropoloogid ning teised teadlased uurivad fossiile, artefakte ja koobaseinistusi, et mõista varajaste inimeste elu, evolutsiooni ja rändeteid. Avastused nagu „Luska“ ja „Ardi“ annavad olulisi vihjeid meie esiisade kohta.