Energiat ei saa luua ega hävitada ja seda mõistet tuntakse energiasäästu all. Seetõttu on universumil piiratud hulk energiat, mis kandub ühest vormist teise. Selle tunniplaani tegevustes uuritakse erinevaid energiavorme ja energiaülekandeid visuaalsete abivahendite loomise kaudu.
Kõik, mis liigub, omab kineetilist energiat, näiteks autosid, jooksjaid, kuulke. Mida kiiremini midagi liigub või mida suurem on see, seda rohkem kineetiline energia on.
Libisema: 2
HELI ENERGIA
Vibreerivate objektide poolt vabanev energia on heli energia. Mida suurem on vibratsioon, seda rohkem heli energia vabaneb.
Libisema: 3
SOOJUSENERGIA
Soojusenergia, mida nimetatakse ka soojusenergiaks, on põhjustatud aine osakeste vibratsioonist. Mida kuumem on see, seda rohkem soojuslikku energiat see on.
Libisema: 4
KEEMILINE ENERGIA
Keemiline energia on energia, mis on salvestatud sidemete vahel aatomite ja molekulide vahel. See energia võib vabaneda keemiliste reaktsioonide, näiteks põlemise teel.
Libisema: 5
ELEKTRIENERGIA
See on energia, mis leiab aset liikuvates laengutes või staatilistes elektrilugudes. Näiteid võib leida välgust või mõnest elektriskeemist.
Libisema: 6
GRAVITATSIOONILINE POTENTSIAALNE ENERGIA
Kõik üles tõstetud objektidel on gravitatsiooniline energia. See sõltub raskuse tugevusest, massist ja objekti kõrgusest.
Libisema: 7
VALGUSENERGIA
Valgusenergia on tuntud ka kui kiirgusenergia. Seda võib leida igasuguste elektromagnetilise kiirguse puhul.
Libisema: 8
ELASTNE POTENTSIAALNE ENERGIA
Energia, mis on leitud objektidest, mis on kokku pingutatud või venitatud. Näideteks on pressitud vedrud ja venitatud elastsed ribad.
Libisema: 9
TUUMAENERGIA
Tuumareaktsioonide käigus eraldunud aatomi tuum on leitud. Näiteid võib leida tuumaelektrijaamades või aatomipommides.
Libisema: 10
MAGNETILINE ENERGIA
Magneetiliseks energiaks on magnetitega seotud energiaElektromagnetid.